Ausus iseendaga.
Olin kaks nädalat Eestist ära ja kui tagasi tulin, põrkasin vastu seina. Vihkamise seina. Valus on vaadata, et Eesti on hetkel nii katki, kõik on kõigiga tülis ja keegi kedagi ei usalda. Mis kõige kurvem – perekonnad ja sõpruskonnad lagunevad, sest vaen on aktsepteeritud, vaenatakse kõige kõrgemal tasemel ja see on nakkav. Eks see „ülakihtides“ sõimlemine kandub vaikselt allapoole, saab ühiskonnas normiks. Nii kahju, kui mul sellest ka pole … Ka paljud (intelligentsed) inimesed on kaotanud oma väärikuse.
„Ega muidu tüli ei tõuse, kui mõlemal poole õigus ei ole“ ütleb vanasõna. Iseenesest õige. Küsimusele, miks meil ei või erinevad seisukohad olla, ei oska keegi vastata. Õigemini, meil võib küll oma sisukoht olla, aga see pole teispoole silmis aktsepteeritud. Kus on kirjas, et Sinu tõde on õigem kui minu tõde? Või et Sinu seisukoht on parem kui minu oma?
Miks on nii raske mõista, et meil kõigil on erinev vaatenurk absoluutselt KÕIGELE? Ja et see on igati OK? Et see rikastabki maailma? Et see viib edasi? Et just tänu erinevustele sünnivadki uued ideed ja puhuvad uued, värskendavad tuuled?
Igal oma tõde.
Me saame ju nii elada, et mina usun oma tõde ja Sina oma. Kusagil on meie tõdede ühisosa, mis on meile mõlemale oluline ja on meie suhte sidusosa. Ma ei pea Sinuga alti nõus olema, nagu ka Sina minuga mitte, aga see ei tähenda, et me peame karvupidi kokku minema, et ma trükin omale T-särgi tekstiga „Sina oled loll“ ja peegeldan seda Sulle? Me ju ei tarvitse sõimelda, ei avalikult ega salamisi?
Ma lihtsalt aktsepteerin Sinu teistsugust vaatenurka, teistsugust seisukohta, teistsugust veendumust, sellepärast Sa oledki minust erinev, et Sul on oma nägemus. Just sellepärast Sa oledki Sina! Oleks ikka päris õudne, kui me oleksime kõik ühte nägu ja laulaksime sama laulu ….. mis meid siis robotist eristaks?
Vahet pole, missugust kirjandust Sa loed, keda Sa Facebookis jälgid või kellega koos oma vaba aega veedad. Võid ju ikka omi mõtteid mõelda, langetada otsuseid vastavalt oma veendumustele ja elufilosoofiale? Tuginedes oma põhiväärtustele ja elukogemusele? Sa ju ei pea hakkama teiste tõde kuulutama? Seda enda omaks pidades, kartuses, et Sind muidu „omade seast“ välja arvatakse? Või mis kõva häälega kuulutamisest veel hullem – teiste valikuid maha trampima, sõimlema, räuskama …
Julgus jääda iseendaks.
Ma olen nõus, et meie kõigi vaated kogu aeg muutuvad, ka see on igati OK. Ma ei pea täna enam jääma samade klauslite juurde, kus olin kaks aastat tagasi. Võin vabalt öelda, et jah, ma tõesti arvasin siis nii. Täna ma arvan teisiti. Sest ma olen vahepeal oma seisukohta muutnud. Äkki olen vahepeal targemaks saanud, või on mul kogemus, mistõttu olen teinud ümberhindamise. Vahet pole.
Oluline, et Sa igal hetkel iseendalt küsiksid, et kas see väide on minu jaoks tõene? Kas see tegu on minu jaoks õige? Kas selle inimese jutt toetab minu tõekspidamisi? Kas ma tahan kuuluda sellesse seltskonda? Kui vastus on JAH, siis kujunda oma arvamust edasi, leia ühisosa, pange pead kokku ja otsige LAHENDUSI erinevatele kitsaskohtadele.
Kui vastus on EI, siis täna viisakalt ja tõmbu tagasi, ära pane kohe pasunasse, ära kisa ja karju. Keera ringi ja leia inimesed, kellega sul on ühisosa. Või vaata ja imesta, et mida ja kuidas inimesed Sinu ümber on võimelised ennast lolliks tegema, kuidas „püha ürituse“ nimel piike murtakse ja üksteist mutta tambitakse. Mille nimel? Õigluse nimel ….. pole olemas ühte ja ainust õiglust ….
Maailm on täis valet.
Mis ühe jaoks tõde, on teise jaoks puhas vale. Täiesti loogiline. Küsimus, et mis on Sinu jaoks tõde, mis vale? Kui harjutad ennast kogu aeg iseendalt seda küsima, saad ühel hetkel teada, mis on Sinu tõde. Mille eest Sa seisad? Mida kaitsed? Mida lood?
Kõige olulisem on mitte valetada iseendale. Jäädes iseenda vastu ausaks, saad alati pea püsti minna läbi kõige suurema s…a ja ikka iseendaga rahul olla. Olla õnnelik oma südames, sest Sa oled mistahes olukorra iseenda jaoks lahendanud iseendaga vastuollu minemata. Pole hiljem tarvidust ei häbeneda ega piinlikkust tunda. Ja sellel on tohutu väärtus – olla iseenda silmis austust ja aktsepteerimist väärt. Olla usaldusväärne partner iseendale.
Maailm koosnebki vastuoludest. Piisab, kui need on kõikjal Sinu ümber. Sinu sees võiks valitseda rahu ja tasakaal, usk iseendasse, usk headusesse ja armastusse. Sest ilu ja harmoonia sünnib ainult läbi armastuse.
Kas Sa oled armastuse või vihkamise saadik?
Valik on Sinu …..