Kindlasti lahterdad ka Sina asju headeks ja halbadeks, ilusateks ja koledateks, toredateks ja igavateks jne. Mina ka. Küll juba harvemini, aga harjumus anda hinnanguid on päris visa kaduma. Hinnang tuleb nii kiiresti, täiesti automaatselt, enne kui üldse jõuan mõelda, et kas anda hinnang või mitte või et kas see teema mind üldse kõnetab või mitte. AGA – ma olen väga palju edasi arenenud – ma juba MÄRKAN, et – jälle! Juba andsin hinnangu! Ja kui mul vähegi on aega mõelda, siis ma lihtsalt kehitan õlgu ja teadvustan, et asjad lihtsalt ON.
Kõik meie ümber on tegelikult neutraalne.
Uskumatu, eks? See, kas miski on ilus või kole, selle hinnangu annad Sina, vastavalt oma tõekspidamistele, oma maailmavaatele, oma sisemisele maailmale, oma tunnetusele. Mis Sinu jaoks on ilus, võib vabalt kellegi teise jaoks kole olla. Ja vastupidi. Lähed poodi, vaatad stendidel rippuvaid riideid ja lappad ja lappad, et midagi meelepärast leida – keegi aga on kahmanud just sealtsamast hunniku riideid ja suundub rõõmsalt proovikabiini poole.
Või võtame ilma – igavene teema – kes nautisid selleaastast suve – kuuma, kuiva, päikselist, kes hädaldasid juba kolmandal päeval, et vastikult palav, et millal ometi see jama lõppeb? Ja kui rõivaid saad valida – kas see pood ja bränd või mõni teine, siis ilmaga on, nagu on. Siin pole midagi valida, ilma et peaksid riiki vahetama. Minu küsimus on, et – kas on mõtet hädaldada asjade pärast, mida Sa muuta ei saa, mis Sinust ei sõltu? Või on mõistlikum mõtiskleda, et kuidas ma saaksin nautida nii „head“ (ilma) kui „halba“ (ilma)?
Ole lihtsalt vaatleja.
Missugune on ilus ilm? Või halb ilm? Mina ei oska sellele küsimusele vastata, sest kõik sõltub olukorrast – randa minekuks või peo pidamiseks on soe ja päikesepaisteline ilm hea, et põllult saaki saada, on jällegi vihma ja udu hea. Ei seened ega marjadki kuivas kasva. Heina jälle ei tee vihmaga. Nii ei ole ainult ilmaga. Nii on elus kõikide asjadega. Nii lihtsalt on.
Olen aru saanud, et kõikides „halbades“ asjades on midagi head ja vastupidi – ka kõikides „heades“ asjades on miskit halba. Tavaliselt me neid aga ei märka, sest kogu meie tähelepanu ja aur läheb kas heale või halvale. Aga kui Sa seda piiri natuke nihutaksid? Kui Sa õpiksid ka halvas asjas head poolt otsima? Kui Sa prooviksid võtta fookuse halvalt (suuremalt) ja suunaksid selle heale(väiksemale) osale?
Kui oled soojalemb ja päikesekummardaja, võiksid vihmastes ja jahedamates ilmades näha võimalust oma kodu põhjalikumaks korrastamiseks, et kui jälle ilusaks läheb, poleks tarvidust sellele liigselt aega raisata ja saaks võimalikult palju nina päikese poole keerata? Või vastupidi – kui Sa ei armasta +30 soojust, siis võibolla on kuuri all miskit teha? Või keldris? Või võtta üldse aeg maha ja puhata päriselt? Et paned ventilaatori puhuma, kobid kõige jahedamasse tuppa ja süvened raamatusse? Ei pea ju päikese käes higistama, kui seda ei soovi. Näiteks.
Alati on valik.
Olgu, need olid väga lihtsad näited. Ilma üle vingutakse alati. Tegelikult ikka kõikide teiste asjade üle ka. Kui oskad vaadata, leiad aga, et iga halb asi on millekski hea. Ka koondamised, lahkuminekud, haigused, isegi surmad. Jah, kõiges on midagi head. Ja Sinul on alati VALIK, millele Sa keskendud. Kuigi hea leidmine ei pruugi alati lihtne olla, vahel näed seda alles tagasivaates. Vaata oma elule tagasi ja Sa leiad kindlasti päris mitu seika, mis tundusid tol hetkel maailma lõpuna. Täna juhtunu peale mõeldes võid leida, et see oli parim, mis juhtuda sai, sest tänu sellele tuli Sinu ellu midagi uut ja paremat.
Jälgi ennast. Kas unustad ennast „halva“ sisse, kirud ja valad pisaraid, stressad ja vihastad, või kaevud natuke sügavamale, et otsida „head“. Mõlemad võtavad ühepalju energiat, annavad aga sootuks teise tulemuse. Kui energiakadu on sama, siis …… milleks üldse tegeleda „halvaga“?
Kõik taandub harjumustele.
Kirumine ja taga rääkimine ja jamadele keskendumine on harjumus. Nagu ka keskendumine headusele, rõõmule ja lahenduste leidmisele. Kummale oma elus keskendud Sina? Kas Sa oled OH või AH inimene? Aga see on juba järgmise blogi teema. Seniks vaata ennast ja katsu leida vastus küsimusele – Miks ma nii reageerisin?